Viimati uuendatud: august 25, 2026
Veel mõni aasta tagasi keskenduti kodudest rääkides peamiselt küttekuludele ja energiatõhususele. Tänapäeval on aga prioriteedid muutumas. Alates 2026. aastast pööratakse ajakohastatud EL-i hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) nõuetes üha rohkem tähelepanu mitte ainult energiatõhususele, vaid ka elanike tervisele ja heaolule.
Seetõttu muutub järjest olulisemaks mõiste IAQ (Indoor Air Quality) ehk siseõhu kvaliteet.
Uued EL-i õigusaktid näitavad selgelt, et õhutihedat ja energiatõhusat hoonet ei saa enam pidada kvaliteetseks, kui selles ei ole tagatud tervislik siseõhk. Seetõttu kasvab kogu Euroopas kiiresti nõudlus suure tõhususega F7- ja HEPA-filtrite järele.
Mis on IAQ (Indoor Air Quality)?
IAQ tähendab siseõhu kvaliteeti ja hõlmab muu hulgas järgmisi tegureid:
- tahkete osakeste (PM10, PM2.5 ja PM1) sisaldus
- süsinikdioksiidi (CO₂) tase
- õhuniiskus
- lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)
- allergeenid
- hallitusseente eosed
- bakterid ja muud bioloogilised saasteained
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel veedavad inimesed ligikaudu 90% oma ajast siseruumides. See tähendab, et kodus sissehingatav õhk mõjutab meie tervist sageli rohkem kui välisõhk.
Miks EL nõudeid muudab?
Kõik EL-i liikmesriigid peavad muudetud hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) 2026. aasta maiks täielikult oma riiklikesse õigusaktidesse üle võtma.
Peamine muudatus seisneb selles, et energiatõhusust ja siseõhu kvaliteeti käsitletakse nüüd lahutamatult seotuna. Teisisõnu ei piisa enam ainult õhutiheda maja ehitamisest. Hoones peab olema ka tõhus soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis tagab pideva õhuvahetuse ja kaitseb elanikke õhusaaste eest.
Lisaks kehtestatakse muudetud EL-i välisõhu kvaliteedi direktiiviga (EL 2024/2881) oluliselt rangemad piirnormid peentele tahketele osakestele (PM2.5).
See tähendab, et hoonetesse sisenevat õhku tuleb filtreerida senisest tõhusamalt.
Miks M5-filtritest enam ei piisa?
Paljude aastate jooksul varustati enamik soojustagastusega ventilatsioonisüsteeme G4- või M5-klassi filtritega. Linnade suurenev õhusaaste tekitab aga uusi probleeme.
M5-filtrid püüavad tõhusalt kinni suuremad tolmuosakesed, putukad ja osa õietolmust, kuid need ei ole piisavalt tõhusad kõige väiksemate PM2.5- ja PM1-osakeste filtreerimisel. Just need osakesed kujutavad endast üht suurimat terviseriski.
Seetõttu soovitavad paljud ventilatsioonispetsialistid tänapäeval kasutada F7-klassi ventilatsioonifiltreid.
Miks muutuvad F7-filtrid uueks standardiks?
Uusima ISO 16890 klassifikatsiooni järgi vastavad F7-filtrid üldjuhul ePM1-filtritele ja suudavad kinni püüda:
- üle 65–70% PM2.5-osakestest
- üle 50% PM1-osakestest
- suurema osa õhus leiduvast õietolmust
- suduosakesed
- osa baktereid kandvatest aerosoolidest
See on eriti oluline inimestele, kes elavad Eesti suuremates linnades, nagu Tallinn, Tartu ja Narva, samuti tiheda liiklusega teede või tööstuspiirkondade läheduses.
Teadusuuringud näitavad, et tõhusate filtritega mehaaniline ventilatsioon võib sõltuvalt süsteemi tüübist ja filtriklassist vähendada elanike kokkupuudet peente tahkete osakestega 50–90%.
Millal on HEPA-filtrid vajalikud?
HEPA-filtrid kuuluvad kõige tõhusamate õhufiltreerimise lahenduste hulka. Sõltuvalt filtriklassist – H13 või H14 – suudavad need kinni püüda 99,95–99,995% eriti peentest õhus leiduvatest osakestest, sealhulgas:
- PM2.5- ja PM1-osakesed
- bakterid
- hallitusseente eosed
- paljud viiruseid kandvad aerosoolid
Neid kasutatakse kõige sagedamini:
- haiglates ja operatsioonisaalides
- laborites
- farmaatsia- ja elektroonikatööstuses
- puhasruumides ja eriti puhastes tootmiskeskkondades
- tugeva allergia, astma või eriti tundliku hingamissüsteemiga inimeste kodudes
Niivõrd suurel filtreerimistõhususel on siiski ka omad puudused.
HEPA-filtrid tekitavad tavaliste ventilatsioonifiltritega võrreldes märkimisväärselt suurema õhutakistuse. Selle tulemusena:
- õhuvool väheneb
- ventilaatorid töötavad suurema koormusega
- elektrienergia tarbimine suureneb
- kõik ventilatsiooniseadmed ei ole loodud HEPA-filtritega tõhusalt töötama
Seetõttu jäävad F7 ehk (ISO ePM1) klassi filtrid enamiku eramute ja korterite jaoks optimaalseks valikuks.
Need püüavad tõhusalt kinni suurema osa tervisele ohtlikest peentest osakestest, õietolmust, sudust ja allergeenidest, säilitades samal ajal hea õhuvoolu, väiksema energiakulu ja ventilatsiooniseadme tõhusa töö.
Seetõttu peetakse F7-filtreid tänapäeval ideaalseks tasakaaluks õhukvaliteedi, mugavuse ja süsteemi tõhususe vahel.
Mida tähendab see ventilatsiooniseadmete omanikele?
Kui teie kodus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, tasub kontrollida, millise klassi ventilatsioonifiltreid praegu kasutate. Isegi kõige kaasaegsem ventilatsiooniseade ei suuda tagada head siseõhu kvaliteeti, kui kasutatakse sobimatuid filtreid või kui neid ei vahetata õigel ajal.
Uued EL-i nõuded näitavad selget suunda: tulevikustandard ei tähenda üksnes energia säästmist, vaid ka tervislikuma sisekeskkonna loomist. Seetõttu ei ole ventilatsioonifiltrite vahetamine enam ainult hooldustöö, vaid ka investeering teie pere tervisesse.
Kui soovite parandada oma kodu siseõhu kvaliteeti, on kvaliteetsete F7-filtrite või teiste konkreetsele ventilatsiooniseadmele soovitatud filtrite valimine mõistlik algus.
Sobivad ventilatsioonifiltrid leiate seadme mudeli, mõõtmete ja filtriklassi järgi „Filtri Turg“ valikust.
